Blog

Rahvusooper Estonia külalisetendused Soomes

 

Hommikuprogramm- Estonia peadirektor Aivar Mäe tutvustab rahvusooperi kahenädalast ringreisi Soomes

Rahvusooper Estonia külalisetendused Soomes

RAHVUSOOPER ESTONIA KÜLALISETENDUSED

17.–26. novembril 2017 Tampere-talos, Helsingis Aleksanterin teatteris ja Musiikkitalos

Soome Vabariigi 100. sünnipäev on 6. detsembril 2017, vaid mõni kuu enne Eesti Vabariigi juubelit. Kahe vabariigi tähtsad sündmused toovad kaasa ühistegevusi nii siin- kui sealpool lahte. Estonia viib kingituseks teatrit igale vanusele – Delibes’i balleti „Coppélia“, Vinteri/Raudmäe muusikali „Pipi Pikksukk“, Tubina balleti „Kratt“, Verdi ooperi „La traviata“, Puuri ooperi „Pilvede värvid“, beebikontserdid ja mitmeid haaravaid haridusprojekte. Dirigeerivad Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp ja Priit Aimla.

Piletid on müügil!

Piletiinfo: www.tampere-talo.fi, www.aleksanterinteatteri.fi ja www.musiikkitalo.fi

17.–19. novembril Tampere-talos

Delibes’i ballett COPPÉLIA

20.–26. novembril Helsingis Aleksanterin teatteris

21. ja 22. XI kell 19.00 Tubina ballett KRATT
23. XI kell 19.00 Verdi ooper LA TRAVIATA
24. XI kell 19.00 Puuri ooper PILVEDE VÄRVID
25. XI 10.00 ja 11.30 Haridusprojekt KONTSERT KÕIGE PISEMATELE
26. XI 12.00 ja 17.00 Vinteri/Raudmäe muusikal PIPI PIKKSUKK

25. novembril kell 18.00 Helsingi Musiikkitalos
OOPERI- JA BALLETIGALA „EESTI JA SOOME 200“

COPPÉLIA

Léo Delibes’i ballett 
Esietendus Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010

  • Koreograaf-lavastaja: Ronald Hynd (Inglismaa)
  • Dirigent Jüri Alperten
  • Kunstnik: Roberta Guidi di Bagno (Itaalia)
  • Koreograafi assistent: Marilyn Vella-Gatt (Inglismaa)

1870. aastal Opéra Paris’s esietendunud „Coppéliat“ saatis esietendusest alates suur publikumenu ja nii on see kaunis ballett püsinud teatrite repertuaaris pea poolteist sajandit. Ronald Hyndi koreograafia vaimustas mitu hooaega English National Ballet’ publikut. Koreograafia põhineb Marius Petipa versioonil ja pakub kaunist klassikat Delibes’i imelise muusika saatel. Mänguasjameister doktor Coppélius on loonud endale elusuuruses nuku Coppélia ja tema ainsaks sooviks on nukk ellu äratada. Kui Coppéliusele näib, et see on tal viimaks õnnestunud selgub, et noored armastajad Swanilda ja Franz on mänginud talle vingerpussi. Lugu saab läbi eksituste ja seikluste õnneliku lõpu Swanilda ja Franzi rõõmsal pulmapeol.

 

KRATT

Eduard Tubina ballett
Esietendus Rahvusooperis Estonia 18. septembril 2015

  • Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler
  • Dirigent: Vello Pähn
  • Kostüümikunstnik: Gerly Tinn
  • Dekoratsioonikunstnik: Madis Nurms
  • Valguskunstnik: Karmen Tellisaar (Endla Teater)
  • Videokunstnik: Argo Valdmaa (Endla Teater)
  • Graafika: Joanita Janson
  • Rahvusooper Estonia orkester, naiskoor ja Eesti Rahvusballett

„Kratt“ on esimene eesti ballett ja ühtlasi Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Eesti mütoloogial põhinev lugu ahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist ei jää Marina Kesleri tõlgenduses vaid ühe rahva pärimuseks. Kaasaegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas, leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kuid raha ei tee kedagi õnnelikuks ja ahnuse palk on hukatus – väsides inimlikust aplusest, hävitab kratt oma looja ja hukkub ka ise. Kontrastina apla peremehe ja krati loole, tõuseb esile peretütre ja sulase armastuslugu, millele peremees noormehe vaesuse tõttu kiivalt vastu seisab. Kesleri lavastus tõstatab küsimuse – mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on kohta armastusele?

„Kratt“ esietendus 1943. aastal Vanemuise teatris helilooja juhatamisel, koreograaf-lavastaja oli Ida Urbel. Estonias esietendus ballett aasta hiljem Rahel Olbrei viimase tööna. „Kratt“ sai Estonia laval olla vaid mõned korrad, sest1944. aasta  9. märtsi õhtul alanud Nõukogude õhurünnakus sai teater täistabamuse. Jõudmata riideid vahetada, tormasid kostümeeritud tantsijad lavalt tänavale, hirmutades niigi ehmunud linnakodanikke. Estonias lavastas viimati „Krati“ Mai Murdmaa 1999. aastal. Muusikas on Tubin õnnestunult ühendanud rahvamuusika kaasaegse helikeele ja sümfoonilise väljenduslaadi. Helilooja sõnul on „“Kratt“ rajatud täielikult rahvamuusikale, mis on meil peaaegu ammendamatu varasalv.“

 

LA TRAVIATA

Giuseppe Verdi ooper
Taas mängukavas alates 29. oktoobrist 2009

  • Dirigent Jüri Alperten
  • Lavastaja Neeme Kuningas
  • Kunstnik Anna Kontek (Soome)
  • Valguskunstnik Esko Suhonen (Soome)

„La traviata“ – see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateatri ajaloos. Ka Estonias on „La traviata“ üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel.

 

PILVEDE VÄRVID

Rasmus Puuri ooper Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi ainetel

Laur Lomperi libreto, dramaturgid Kristiina Jalasto ja Mehis Pihla

Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2017

  • Dirigent: Lauri Sirp
  • Lavastaja: Roman Baskin
  • Kunstnik: Ervin Õunapuu
  • Kostüümikunstnik: Anu Lensment
  • Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater)
  • Videokunstnik: Argo Valdmaa (Endla Teater)

Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil „Pilvede värvid“ (1983), mis käsitleb eestlaste

põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude okupatsiooni eest ning välismaale siirdutakse massiliselt ka nüüd, vabaduse päevil. Ühe pere lugu peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1985–1991. Ooper püstitab küsimusi, kelle jaoks vaba Eesti taastati, kui kõik ka nüüd välismaale ihkavad? Miks kaob hoolivus ja ühtehoidmine nii ruttu ja algab igaüks-enda-eest tegutsemine?

OOPERI- JA BALLETIGALA „EESTI JA SOOME 200“

  1. novembril 2017 Helsingi Musiikkitalos

Galal esinevad Rahvusooper Estonia solistid Heli Veskus (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Rauno Elp (bariton), Priit Volmer (bass), koor ja orkester ning Eesti Rahvusballett. Koos Eesti solistidega on laval Suvi Väyrynen(sopran), Jyrki Anttila (tenor), Waltteri Torikka (bariton) ja Jaakko Ryhänen (bass) Soomest ning Giordano Lucá (tenor) Itaaliast. Dirigeerib Vello Pähn.

PIPI PIKKSUKK

Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikal Astrid Lindgreni samanimelise lasteraamatu ainetel
Esietendus Rahvusooper Estonias 5. märtsil 2011

  • Dirigent: Priit Aimla
  • Lavastaja: Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater)
  • Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater)
  • Valguskunstnik: Anton Kulagin
  • Koreograaf: Jüri Nael

Kas on kedagi teist nii eriskummalist, lahedat ja tähelepanuväärset kui Pipi? Raske oleks leida talle võrdset, sest Pipi on Pipi – eri värvi sukkade, erepunaste patside ja tedretähnidega tüdruk on nii vapper ja tugev, et võib hobuse üles tõsta. Elutarkust ja südamesoojust jagub tal kõigile. Ja mis peamine – temaga ei hakka iialgi igav! Lavastaja Andres Dvinjaninov toob vaatajateni Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatu vahvad tegelased, kellega koos võib leida mitte ainult Spungi, vaid midagi palju enamat… ehk Pipi meis enestes?

 

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE

Võttes eeskuju maailma suurtest ooperiteatritest, korraldab Rahvusooper Estonia beebikontserte, kuhu on oodatud väikelapsed vanuses 0–3. Ooper-Kvarteti esituses kuuleb klassikalise muusika pärle, mis sobivad hästi nii beebidele esimese kontserdielamuse saamiseks kui ka lapsevanematele nautimiseks. Toolidel paigal istuma ei pea: põrandale on laotatud Estonia meistrite tehtud ülisuur muusikateatri teemaline tegelustekk, mille peal vanemad saavad pikutada ja mudilased mängida. Mõnusat esimest kontserdielamust!

Piletiinfo: www.tampere-talo.fi, www.aleksanterinteatteri.fi ja www.musiikkitalo.fi